Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Kvantkeemia
Kvantkeemia
Kvantkeemia on keemia haru, milles probleemide lahendamiseks rakendatakse kvantmehaanikat.
Kvantmehaanika sai alguse Max Plancki aastal 1900 tähelepanekust, et musta keha kiirguse spektri seletamiseks peaks valgus tekkima ja neelduma diskreetsete "energiaportsjonitena" – kvantidena, mis erinevad teineteisest Plancki konstandi ) ja sageduse kordarvu võrra: , kus on sagedus. Kvantmehaanikas kohtab teisigi füüsikalisi suurusi, mis võtavad diskreetseid väärtusi. Oluliseks suuruseks on impulsimoment (): , kus on lainevektor.
Põhimudelid
Osake 1D karbis mudel
Osake 2D karbis mudel
Osake 3D karbis mudel
Osake ringil mudel
Osake sfääril mudel
Viriaalteoreem
The virial theorem relates the expectation kinetic energy of a quantum system to the potential. Let's consider a quantum system in a stationary state, which does not have to be the group state. Let's assume that there is a single particle with position in a potential . The virial theorem relates the expectation kinetic energy to the potential as follows:
Harmooniline kvantostsillaator
For harminic osciallator , thus . Then accoding to the virial theorem the expectation kinetic energy and the expectation potential energy are the same. The total energy is then .
Kineetiline energia avaldub kui , kus . Kuna , siis ning .
Potentsiaalne energia avaldub kui , kus . Kuna , siis ning .
Väljundame kui . Siis .
Vastavalt Heisenbergi määramatuse printsiibile, , seega , ehk , kus sagedus .
Harmoonilise kvantostsillaatori nullenergia võrdub . Kõrgemad energiad on üks teisest suurem võrra.
Vesinikuaatomi Bohri mudel
Kineetiline energia avaldub kui , kus . Kuna Bohri mudelis , siis .
Potentsiaalne energia avaldub kui .
Vesinikuaatomi puhul Coulomb'i potentsiaal on ning , ehk .
Saame avaldada kui .
Aatomi koguenergia on .